Õpipäevik suunab õppurit ausale sisekaemusele

Õpipäevikute kasutamine õppe tõhususe mõõtmiseks on tõsiselt võetav tööriist. See edendab kriitilist mõtlemist ja õpitu sügavamat mõistmist, selgus Eesti ja Soome teadlaste uuest uuringust. Üksnes päeviku eest hinde panemine tekitab aga asjatut sooritushirmu.

Tartu Ülikooli eetikakeskuse ja Helsingi ülikooli teadlaste läbi viidud õpipäevikute tõhususe uuringu tulemused näitavad, et õpipäevikute kasutamine teadustöö eetilisuse valdkonna õppetöös on kasulik nii õppijale kui ka hindajale. Tegemist on lihtsa, kuid tõhusa meetmega, mille abil hinnata nii õppijate edusamme kui ka koolituse või kursuse tõhusust. Edukuse võti seisneb meetodi järjepidavas kasutamises.

Tartu Ülikooli eetikakeskuse teadur ja uuringu eestvedaja Anu Tammeleht toob välja, et teaduseetika pädevuste arendamiseks on olemas mitu võimalust, kuid nende mõju õppijatele on keeruline hinnata. „Üks eetikapädevusi on refleksioon – sisemine dialoog iseendaga oma arusaamisest ja suunamisest. Õpipäevikud võimaldavad märgata ja avada juhtumite erinevaid tahke ja sellega luua teadlikkust endast ning õppeprotsessist,“  ütleb Tammeleht.

Kasu nii õppijale kui ka juhendajale

Õppijate seisukohalt on õpipäevik tööriist, mille abil luua seoseid erinevate sisukriteeriumite vahel. Tegemist on ka vahendiga, mis toetab õppija kirjutamis- ja analüüsioskust.

Tulemustest selgus, et õpipäevikute esitamine korduvalt ja pikema aja jooksul edendab refleksioonipädevusi ning toetab õpitava sisulist mõistmist. Eriti tõhusaks osutusid foorumi formaadis esitatud õpipäevikud, mis võimaldasid õppuritel omavahel suhelda ja juhtumite erinevaid eetilisi vaatepunkte jagada.

Veel leiti, et õpipäevikute ja artiklis esitatud hindamiskriteeriumite kasutamine võiks olla üks meetod õppijate arengu hindamiseks, aga ka koolituse või kursuse tõhususe hindamiseks. Kasutatud hindamis- ja analüüsikriteeriumid võimaldavad jälgida õppimisprotsessi ning tuvastada, millised teadmised ja oskused vajavad veel arendamist. Õppijate refleksioonide jälgimine aitab tuvastada lünki teadmistes ja teha koolituse või kursuse ülesehituses parandusi.

Ainult päeviku eest hinnet panema ei peaks

Tartu Ülikooli eetikakeskuse projektijuht ja uuringu üks autoritest Kertu Rajando toob välja, et hindamisega seotud surve ja ärevuse leevendamiseks võiks hoiduda päevikukirjete kasutamisest õppetöö hindamise ainsa alusena.

„Kasutasime õpipäevikuid õppijate refleksioonipädevuste arendamiseks ning selleks, et hõlbustada seoste loomist erinevate sisuteadmiste vahel, kuid meie koolituse raames ei olnud õpipäevikud hinnatavad. Küll aga ootasid õppurid väga suulist koondtagasisidet õpipäevikute sissekannete kohta,“ ütleb Rajando.

Õpipäevikute esitamise ajastus ja sagedus mõjutab oluliselt nende tõhusust. Eksperdid soovitavad õppijatel teha sissekandeid pikema ajaperioodi jooksul: see annab palju võimalusi reflekteerimispädevuse täpsustamiseks ja sisust arusaamise süvendamiseks.

Samuti on oluline ära tunda isikuomaduste mõju refleksiooni ja mõistmise kvaliteedile. Tegurid nagu töökoormus ja ajaplaneerimise oskused võivad oluliselt mõjutada kvaliteetsete päevikukirjete tegemise võimet. Uuringu läbiviijad tunnistavad neid raskusi. Sestap julgustavad nad õpetajaid pakkuma piisavat tuge ja ressursse, et hõlbustada õppijate parimat õppimiskogemust.

Uuring ilmus ajakirjas International Journal of Ethics Education.